Fotojaht: puud ja põõsad

Mõned pildid õlipuuaiast.

Oliivipuud on minu jaoks võibolla, et ühed kaunimad puud. Nad justkui talletaks kõik elujooksul nähtu-kogetu oma käänulistesse ja keerulistesse tüvedesse ning jutustaks meile lugusid ammu möödunud aegades :)

Fotojaht: liikumine

Mul olid seekord suured plaanid, et katsetan, kuidas pimedas liikuvaid autosid nii pildistada, et tuledest nö liikumise jutt maha jääks... teab mis ajast olen seda juba tahtnud proovida :) Pusisin tükk aega oma aparaadi kallal, aga head nahka neist piltidest ikka ei tulnud. (Pean veel natuke harjutama ;)) Küll aga leidsin arvutist mõned varasemad pildid. Nii et seekordsel fotojahil ma selles suhtes viilin, et pole päris värsked fotod ;)

Seda liblikat ma mullu suvel korralikult pildistada ei saanudki :) kohmerdasin seal fookusega ja juba ta oligi läinud...

Ja üks pilt veel! Ma ei saanud kuidagi vastu kiusatusele panna siia ka pilt sügisesest reisist Sansibari ehk Ürdisaartele (ilus nimi eesti keeles ;)


Mu mees, kes armastab kõikvõimalikke vee-elukaid, kaotas lausa pea, kui ta ühes kohalikus akvaariumis.... (õigem oleks seda küll kilp-konna-tiigiks nimetada :) merikilpkonni nägi. Nii ta palus meie giidilt, kas saaks kilpkonna sülle võtta. Võibolla häiris kilpkonnapiigat, et teda ta salatisöömingu juures häiriti või siis ei meeldinud talle lihtsalt süles olla, igatahes oleks mu mees peast peaaegu et tõesti ilma jäänud, kui kilpkonna kämmal imekiirelt talle vastu vahtimist lajatas! See olekski siis see liikumine selle pildi juures :) Õnneks jäi kaelale vaid väike marrastus! Mees ise ütles, et ega ta üldse haiget ei saanud ja vestab aegajalt ikka veel õnnest särades sõpradele, kui "äge" merikilpkonna oli süles hoida ;)))

PS!!! Fotojahi reeglid leiad siit!

Welcome back to (Berlusconi) Italy!

Mõni päev tagasi sattusin YouTube'is jälle peale ligi aasta-vanusele videoklipile. See on Rooma endise linnapea ja Prodi lahkunud valitsuse kultuuriministri Francesco Rutelli inglise keelne pöördumine, millega ta üritas Itaaliasse turiste meelitada.

Klipp on tehtud maksumaksja raha eest valminud Itaalia kultuuri ja turismiväärtusi propageeriva weebilehe jaoks www.italia.it. Selle loomiseks kulutati ajakirjanduse väitel 45 miljonit eurot, seega, nagu väidab alternatiivne meedia, on see ehk tõesti maailma kõige kallim internetilehekülg. Kuid tänaseks - pärast video vaatamist vististi ka üsna arusaadavatel põhjustel - see enam internetis kättesaadav pole.

Rutelli kandideeris äsja jälle Rooma linnapeaks... roomlased valisid aga teise mehe... valisid rahvusliitlase ja endise neofashisti Gianni Alemanno. Alemannost sai Itaalias Teise ilmasõja järel esimene parempoolne Rooma linnapea, kes lubaba Igavese Linna simapilkselt 20 000 illegaalsest immigrandist "puhtaks teha" ja ligi 90 mustlaslaagrist buldooseritega maatasa teha.
Sellele poolele Itaaliast, kes Berlusconi toetajaid aprillikuistel üldvalimsitel ei valinud, oli Alemanno võit järjekordne hoop! Jah, Itaalia on astunud otsustava sammu paremale! Vasakpoolses meedias pole ikka valibunud arutelud, miks ikkagi?!... põhjusi on väga palju, alates sellest, et puudub zapaterolik karismaatiline liider ja lõpetades sellega, et väikestel eri erakondadel napib ühetkuuluvustunnet.
Minule sai aga pärast Rutelli vana video vaatamist vasakpoolsete üllatislikult suur kaotus ja imago-guru ning meediamagnaadi Silvio Berlusconi come-back jällegi vaksakese jagu selgemaks...

FOTOJAHT: Pariis, Bologna, Eesti, volber, 1. mai ja head sõbrad

Kui aus olla, polegi mul volbrist erilisi mälestusi.
Tartu ülikooli päevil hakkas volbritraditsioon meil tasapisi popiks saama, aga minust kippus nii nõidadeöö kui Soomest-Rootsist üle tulnud suur tudengite pidu miskipärast mööda libisema. Nüüd olen Eestist juba pea 10 aaastat eemal olnud...

Üsna nõutuks tegi, kui siin Bolognas reedel seekordse fotojahi teemat vaatasin :) Meenus, kuidas kunagi sai Eestis maal maituld tehtus … kartuleid tuhas küpsetatud ... aga ka see, et tuli paraadil käia… Muidu pandi käitumise eest tunnistusele mitterahuldav.

Ka itaallastele on volber ja nõidadepidu üsna tundmatu. Küll aga on Roomas 1. mail ametiühingute korraldatud tööpüha ehk festa del lavoro kontsert. Mõnes mõttes on see nagu meie Õllesummer, aga isegi palju suurem pidu.

Kuid tänapäeval on 1. mai enamiku itaallaste jaoks tegelikult ikka pigem kevadpüha, mil - kui vähegi võimalik – korraldatakse endale väike puhkus.

Sel moel möödus tänavu minugi volber ja 1.mai... Pariisis :) Me polnud seal abikaasaga kunagi koos käinud ja otsustasime selle tänavu nö ära kasutada, veel paar vaba päeva võtta ja “last minute” reisiga lihtsalt Pariisi sõita!

Ka prantslased on tublid töörahva püha tähistajad, kuid neil on lisaks selline tore komme, et 1. mail kingitakse maikellukesi, tähistamaks selle kuu algust, mil kevad kogu jõus pidulikult õide puhkeb! Aga ka selleks, et oma kallimale või sõpradele ja lähedastele lihtsalt head soovida! Prantslased nimelt usuvad, et piibeleht toob õnne ;)

Siin siis teile kõigile, kes te mu blogisse satute, maikelluke otse Pariisist, mis pärast mitme tunnist lennureisi 1. mail Bolognasse sattus ja nüüd ikka veel küllalt virgena mu kirjutuslaual seisab. Ja kuna mul parajat tillukest vaasi käepärast polnud, pistsin selle pitsi, mille sõbrad Eestist mulle kunagi pudeli „kangema kraamiga“ kingiks tõid ;)

Pildi pealkiri võiks siis vast olla: Mis ühendab Pariisis, Bolognat, Eestit, volbrit, 1. maid ja häid sõpru ;)