Thursday, October 29, 2009

Kui Itaaliast tuleb võõramalastega juttu, ei saa tavalisle kunagi ka maffia teemst mööda.

Kunagi küsis isegi üks Eesti ajakirjanik mu käest, et kas itallased on maffia üle uhked.. mõnes mõttes oli see küsimus jahmatav ja sain aru, kui vähe ikkagi maffia olemusest võõrsil aru saadakse.. ning kui rakse on seda keelusit ühiskonnanäthust selgitada.


Tänu Francis Ford Coppolo "Ristiisa" filmile või "Sopraanode" teleseriaalile kiputakse maffiat võõrsil vaat et isegi romantiliseks pidama. Eks seda näita ka Eestis hiljuti puhknud skandaal maffia-plemeeide ümber. Või see, et Taruts on kuulus "Ristiisa" pubi.


Kuigi jah, ka Sitsiilias on tõepoolest Corleone külake, kus müüakse kõikvõimalikke maffiateemalisi suveniirikesi ja saab osta Rsitiisaks grimmeeritud Al Paccino näopildiga T-särke. Eks see too külakesele palju sisse ja on selle maakaardile pannud. Maffia mõnes mõttes müüb ja eriutab!


Ometi on maffia teema Itaalias väga habras kõneaine.


See on karm ja valus teema.. eriti Lõuna-Itaalias, kus pea igas peres on keegi, kelle lähedased, sõbrad või muidu tuttavad maffia tõttu on kannatanud või isegi elu kaotanud. Nii on maffiast rääkimine mõneti tabu. Kui küsida, kas itaallased on maffia üle uhked, võib see kõlada tõeliselt jämeda ja räga solvanguna.


Siiski on viimastel nädalatel maffiast ka Itaalia meedias palju räägitud. Liskas pealiskaudsele ja kollasemaigulisele kriminaalkroonikale on püütud maffia-fenomeni ka analüüsida ja ühiskonna tasemel debatti algatada.

Rooma päevaleht La Repubblica otsustas oma aga oma väljaandega koos sellel nädala müüa ka ajakirjanik Roberto Saviono tõsielufaktidel põhineva Naapoli maffiast rääkiva raamatu järgi valminud Matteo Garrone filmi “Gomorra” .

Lõuna Itaalia nö tallaosa ehk Calabria maakonna maffiaprokurör Nicola Gratteri arvab, et terminit maffia kasutatakse nii itaalias kui võõrsil sageli liiga kergekäeliselt.



Friday, October 16, 2009

Santa ja sada Mbps - Soome teeb Itaalias ilma!

Itaalia uudistesaadetes ei kuule tavaliselt ei meist ega meie põhjanaabritest midagi. Neid riike nagu ei olekski! Täna hakkas hommikuses uudistemagasinis aga kõrva lause: "Mida me Soomest teame.. seda, et sealt tuleb igal aastal jõuluvana ja nüüd siis selline suur uudis.."
Nimelt üllatas itaalia ajakirjanikke, et Soome on vastu võtnud seaduse, mis tagab kõigile kodanikele tuleva aasta juulist internetiühenduse mahuga 1 Mb sekundis. Isegi neile, kes elavad kõige kaugemates Soomemaa nurgakestes. Ja aastast 2015 lubab Soome valitsus andmevehetus kiiruseks koguni internetiühendiust võimsusega 100 Mbps.

Mis selle meie põhjanaabrite juurest "lisaks Santa Calusile" tuleva uudise nii eriliseks teeb? Inimestele kiire internetiühenduse kojutoova infrastruktuuri poolest on Soome juba praegu üks esimesi riike maailmas. Internetiühendus on Soomes 96 % elanikkonnast.
See on aga esimene kord, kui mõni riik kuulutab kiire - ja 2015-st aastast juba ülikiire - internetiühenduse kodanike põhiõiguseks. Ja see tähenba ka, et kui Soome tõesti toob interneti ka nendesse ligi 2000-sse elamusse, kus seda praegu veel pole, on meie põhjanaabrid esimesed, kes info kättesaamisel kodanikkonna infotehnoloogilise kihistumise ehk nn digitaallõhe lõplikult likvideerivad. Interneti pakkujad poleks arvatavati kunagi pidanud rentaabliks vedada kilomeetreid ja kilomeetreid kaablit läbi jõuluvana Lapimaa ja tundra ka kõige kaugematesse majapidamistesse, kui Soome valtisus poleks seda seadusega nõudnud.

Selle Soome uudise tasutal mainib päevaleht Corriere della Sera tegelikult ka meid, öeldes, et Eestis in ligipääs internetile juba aastast 2000 kuulutatud kodanike põhiseaduslikuks õiguseks. Soome valitsus otsustas nüüd aga härjal sarvist haarata ja selle uue seadusega sõnadelt tegudele minna.

Soe tunne tuleb südamesse! Sööme ju sama toitu ja joome samu jooke - nagu kunagi Cardiffis märkis mu ugandalasest kursusekaaslane - jah, siis olete küll sama rahvas - kui olin talle soomlaste ja meie toitulaua sarnasusest rääkinud. Kas me just päris sama rahvas pärast 50. aastat nõukaaega oleme, aga hea tunne on ju ikka, kui kaugel võõrsil midagi head oma vanemast vennast kuuled.

Kuigi itaalia ajakirjanikel läks meelest, et neil endil on taskus tavaliselt just Nokia mobiil või pihuarvuti, ja Itaaliaski väga populaarne Linus Torvaldseni loodud Linux operatiivsüsteem, või et Soomes on maailma täiuslikum haridussüsteem, ja mudigi veel palju muud, oli ikka hea kuulda, et meie nö Vanem Vend korraga jälle kuulsamaks on saanud. Itaalias teatakse nüüd, et kõigil soomlastel on lisaks Santale peagi ka õigus 100-MBPS internetile.
Nii et viva la Finlandia!