Kui Itaaliast tuleb võõramalastega juttu, ei saa tavalisle kunagi ka maffia teemst mööda.

Kunagi küsis isegi üks Eesti ajakirjanik mu käest, et kas itallased on maffia üle uhked.. mõnes mõttes oli see küsimus jahmatav ja sain aru, kui vähe ikkagi maffia olemusest võõrsil aru saadakse.. ning kui rakse on seda keelusit ühiskonnanäthust selgitada.

Tänu Francis Ford Coppolo "Ristiisa" filmile või "Sopraanode" teleseriaalile kiputakse maffiat võõrsil vaat et isegi romantiliseks pidama. Eks seda näita ka Eestis hiljuti puhknud skandaal maffia-plemeeide ümber. Või see, et Taruts on kuulus "Ristiisa" pubi.

Kuigi jah, ka Sitsiilias on tõepoolest Corleone külake, kus müüakse kõikvõimalikke maffiateemalisi suveniirikesi ja saab osta Rsitiisaks grimmeeritud Al Paccino näopildiga T-särke. Eks see too külakesele palju sisse ja on selle maakaardile pannud. Maffia mõnes mõttes müüb ja eriutab!

Ometi on maffia teema Itaalias väga habras kõneaine.

See on karm ja valus teema.. eriti Lõuna-Itaalias, kus pea igas peres on keegi, kelle lähedased, sõbrad või muidu tuttavad maffia tõttu on kannatanud või isegi elu kaotanud. Nii on maffiast rääkimine mõneti tabu. Kui küsida, kas itaallased on maffia üle uhked, võib see kõlada tõeliselt jämeda ja räga solvanguna.

Siiski on viimastel nädalatel maffiast ka Itaalia meedias palju räägitud. Liskas pealiskaudsele ja kollasemaigulisele kriminaalkroonikale on püütud maffia-fenomeni ka analüüsida ja ühiskonna tasemel debatti algatada.

Rooma päevaleht La Repubblica otsustas oma aga oma väljaandega koos sellel nädala müüa ka ajakirjanik Roberto Saviono tõsielufaktidel põhineva Naapoli maffiast rääkiva raamatu järgi valminud Matteo Garrone filmi “Gomorra” .

Lõuna Itaalia nö tallaosa ehk Calabria maakonna maffiaprokurör Nicola Gratteri arvab, et terminit maffia kasutatakse nii itaalias kui võõrsil sageli liiga kergekäeliselt.