Kui aus olla, polegi mul volbrist erilisi mälestusi.Tartu ülikooli päevil hakkas volbritraditsioon meil tasapisi popiks saama, aga minust kippus nii nõidadeöö kui Soomest-Rootsist üle tulnud suur tudengite pidu miskipärast mööda libisema. Nüüd olen Eestist juba pea 10 aaastat eemal olnud...
Üsna nõutuks tegi, kui siin Bolognas reedel seekordse fotojahi teemat vaatasin :) Meenus, kuidas kunagi sai Eestis maal maituld tehtus … kartuleid tuhas küpsetatud ... aga ka see, et tuli paraadil käia… Muidu pandi käitumise eest tunnistusele mitterahuldav.
Ka itaallastele on volber ja nõidadepidu üsna tundmatu. Küll aga on Roomas 1. mail ametiühingute korraldatud tööpüha ehk festa del lavoro kontsert. Mõnes mõttes on see nagu meie Õllesummer, aga isegi palju suurem pidu.
Ka itaallastele on volber ja nõidadepidu üsna tundmatu. Küll aga on Roomas 1. mail ametiühingute korraldatud tööpüha ehk festa del lavoro kontsert. Mõnes mõttes on see nagu meie Õllesummer, aga isegi palju suurem pidu.
Kuid tänapäeval on 1. mai enamiku itaallaste jaoks tegelikult ikka pigem kevadpüha, mil - kui vähegi võimalik – korraldatakse endale väike puhkus.
Sel moel möödus tänavu minugi volber ja 1.mai... Pariisis :) Me polnud seal abikaasaga kunagi koos käinud ja otsustasime selle tänavu nö ära kasutada, veel paar vaba päeva võtta ja “last minute” reisiga lihtsalt Pariisi sõita!
Ka prantslased on tublid töörahva püha tähistajad, kuid neil on lisaks selline tore komme, et 1. mail kingitakse maikellukesi, tähistamaks selle kuu algust, mil kevad kogu jõus pidulikult õide puhkeb! Aga ka selleks, et oma kallimale või sõpradele ja lähedastele lihtsalt head soovida! Prantslased nimelt usuvad, et piibeleht toob õnne ;)
Siin siis teile kõigile, kes te mu blogisse satute, maikelluke otse Pariisist, mis pärast mitme tunnist lennureisi 1. mail Bolognasse sattus ja nüüd ikka veel küllalt virgena mu kirjutuslaual seisab. Ja kuna mul parajat tillukest vaasi käepärast polnud, pistsin selle pitsi, mille sõbrad Eestist mulle kunagi pudeli „kangema kraamiga“ kingiks tõid ;)
Pildi pealkiri võiks siis vast olla: Mis ühendab Pariisis, Bolognat, Eestit, volbrit, 1. maid ja häid sõpru ;)
Sel moel möödus tänavu minugi volber ja 1.mai... Pariisis :) Me polnud seal abikaasaga kunagi koos käinud ja otsustasime selle tänavu nö ära kasutada, veel paar vaba päeva võtta ja “last minute” reisiga lihtsalt Pariisi sõita!
Ka prantslased on tublid töörahva püha tähistajad, kuid neil on lisaks selline tore komme, et 1. mail kingitakse maikellukesi, tähistamaks selle kuu algust, mil kevad kogu jõus pidulikult õide puhkeb! Aga ka selleks, et oma kallimale või sõpradele ja lähedastele lihtsalt head soovida! Prantslased nimelt usuvad, et piibeleht toob õnne ;)
Siin siis teile kõigile, kes te mu blogisse satute, maikelluke otse Pariisist, mis pärast mitme tunnist lennureisi 1. mail Bolognasse sattus ja nüüd ikka veel küllalt virgena mu kirjutuslaual seisab. Ja kuna mul parajat tillukest vaasi käepärast polnud, pistsin selle pitsi, mille sõbrad Eestist mulle kunagi pudeli „kangema kraamiga“ kingiks tõid ;)
Pildi pealkiri võiks siis vast olla: Mis ühendab Pariisis, Bolognat, Eestit, volbrit, 1. maid ja häid sõpru ;)
8 comments:
Ilus kompositsioon ja hea mõte.
Muide, siingi lähevad maikellukesed just õide.
:) Tore! Maikelluke toob kevade kohale!
nii ilus:)tervitusi teile sinna kaugele...
huvitav, kas maikelluke ja piibeleht on samad asjad? vist ikka on ;)
ja ma hakkasin alles praegu mõtlema, et miks just maikellike. kas äkki mai pärast ;)
Vaimukas yhendus.
Prantslased oskavad isegi sest punasest pyhast elegantse kergusega midagi kaunist välja völuda, mu usun, et see on ainulaadne fenomen rahvuste hulgas...
no näed, teistel õitsevad, meil keeravad alles end metsaall lahti.
ilusat kevadet ja palju õnne siis ka :D!
Väga kena valgusemäng! Piibelehed on alati minu jaoks kõige kenamad lilled olnud. Ainukesed, mida lihtsalt niisama enda rõõmuks kunagi tudengina tuppa ostsin.
Aitäh toredate ja heasoovlike sõnade eest! Eks ma üks algaja fotograaf ole, aga tänu fotojahile saab proovida midagi uut! See on alati tore!
Piibelehed on tõesti ka minu jaoks ühed kaunimad lilled olnud. Mulle meedlib väga ka nende lõhn! Ja vähemalt Itaalias on jäänud väga vähe lilli järele, mis üldse veel lõhnavad! Aga piibelehti ei olegi ma siin tõttüelda kunagi näinud, võibolla ainult kusagil mägedes, kus rohkem meie sarnane kliima on, kasvavad.
Post a Comment