Ja ongi täpselt nii!
Et see vana tõde ikka hästi kõrvadevahele kinni jääks, pidin Itaaliast mõneks nädalaks Soomemaale sõita.
Olin esimestel päevadel oma üürikorteris hädas prügiga, õigemini sellega, millisesse korteriühistu prügikasti ikkagi piinliku täpsusega eraldi kogutud jäätmed panna. Tahaks ju kah eeskujulik prügisorteerija olla ;)
Kui ma siis maja hoovis viie eri sisuga prügikasti juures kukalt sügades imestasin, et millisesse konservikarbid sokutada, nägin üht sümpaatse olemisega vanapapit tagauksel.
Mul tuli enda arust hiilgav idee! Itaalias olen õppinud, et kui midagi tahad teada, tuleb lihtsalt küsida! Itaalias küsitakse kõike, küll teed ja kella, sest see on ju kõige kiirem moodus infot saada. Vahel küsib tänaval mõni täitsa terve ja rõõmsa olemisega poheemlaslik noor isegi raha (kerjustest ma ei räägigi), ja mõned annavadki! Ja kui juhtud rongis näiteks telefonitsi eesti keelt kõnelema, siis küsib keegi lähedalolijaist tingimata, mis keelt sa rääkisid... aga see nende küsimistuhin ja uudishimu on kuidagi armas ja siiras! Enamasti annadki nii nende vahel põhjamaalase jaoks liigagi isklikele küsimustele täitsa ausa vastuse. Ja selle küsimisereegli olen minagi kaheksa aastaga Itaalias hästi omaks võtnud!
Niisiiis, küsin onult – vabandust, millisesse prügikasti võib konservikarbid panna. Onu tuleb, seletab kõik ära, kiikame kahekesi ka kastide kaane alla. Selgub, et segaprügi jaoks neil kasti üldse pole, ja et metall tuleb ka hoopis kusagile kõrvaltänava otsa viia, sest ka seda kasti pole. Vestleme edasi... Teine itaallaste toimetulekureegel tuleb meelde - naabritega on alati kasulik hästi läbi saada, sest vahel läheb soola vaja laenata või mine tea....
Ups!!! Siis ütleb onu, ahhaaa, sa elad siis selles Liina korteris! Kas ta ise ka kohal on? Ma ütlen, et ei ole, et läks poja juurde! Ja seepeale kostab papi – no hyvä siis! sest muidu oleks pidanud Liina kaks veemaksu maksma, sinu eest ka! ...
Õnneks oli juba peaaegu pime, nii et onu ei näinud, kuidas ma näost kaameks tõmbasin! Ja Itaalias õpitud reeglite asemel kargas hoopis pähe teine tuntud ja sedakorda Vanade Eestlaste tõde, mis näib ka meie sugulaste-soomlaste juures hästi toimivat -
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld!
Sest muidu võib juhtuda, nagu jällegi juba meie vanarahvas siin Põhjalas teadis, et loll saab kirikuski peksa ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
jummala soomlaslik. aga sinul pole miskit pödeda, eks see liina on ise need riskid võtnud. ja ma arvan, et jätsid hea mulje sellega, et hoolikalt prügi sordid, sest kui nüüd mingi jama on, siis sind kindlasti ei süüdistata... ja sommid on väga usinad naabrivalvajad, ja nagunii oled sa ammu läbi kinniste uste ära fikseeritud
siin sulle yhe itaalias elava noore eestlase blogi (minu Maris, minu Riina tytreke), vaata tema pilte ka, tal on ka fotoblogi, ka hästi armas ja andekas tydruk
http://estit.blogspot.com/
Kuule, kas sina tahaksid ka Itaaliast kirjutada: itaalia.wordpress.com?
ja vaat mis ma veel leidsin...
http://itaalia.wordpress.com/2008/01/27/meie-sorteerime-prugi-paremini/
prügiteema, just see millest sinuga rääkisime...
Aitäh Kaja ja Tatsutahime! See on tõesti huvitav lehekülg :)
Tatsutahime! Väga tore weebileht on teil! Ma kirjutaks Sulle e-maili, aga olen nii algeline blogger veel, et ei suuda aru saada, kuidas Sulle mailide :)
Post a Comment